Duaringa faktid
| ala | 1.9 km² |
| Rahvastik | 126 |
| Meeste populatsioon | 68 (53.6%) |
| Naisrahvastik | 58 (46.4%) |
| Rahvastiku muutus (1975 to 2020) | -25.9% |
| Rahvastiku muutus (2000 to 2020) | -45.9% |
| Mediaanvanus | 37.3 aastat (Mehed: 40, Naised: 32.1) |
| SKT elaniku kohta (PPP) | $32 187 (2022) |
| Kohalik Aeg | |
| Ajatsoon | Ida-Austraalia standardaeg |
| Laius- ja pikkuskraad | -23.71576, 149.67013 |
| Postiindeksid | 4712 |
Asukoha Duaringa kaart
Interaktiivne kaart
Duaringa rahvastik
Aastad 1975 kuni 2030
| Data | 1975 | 1990 | 2000 | 2015 | 2020 | 2025* | 2030* |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Rahvastik | 170 | 208 | 233 | 268 | 126 | 131 | 141 |
| Rahvastiku tihedus | 90,7 / km² | 110,9 / km² | 124,3 / km² | 142,9 / km² | 67,2 / km² | 69,9 / km² | 75,2 / km² |
* Prognoositud
Allikad: JRC (European Commission's Joint Research Centre) töötama GHS built-up gridDuaringa rahvastiku muutus aastast 2000 aastani 2020
Langus 45.9% aastast 2000 aastani 2020
| Asukoht | Muutus alates 1975 | Muutus alates 1990 | Muutus alates 2000 |
|---|---|---|---|
| Duaringa | -25.9% | -39.4% | -45.9% |
| Queensland | — | — | — |
| Austraalia | — | — | — |
Allikad: JRC (European Commission's Joint Research Centre) töötama GHS built-up grid
Duaringa mediaanvanus
Mediaanvanus: 37.3 aastat
| Asukoht | Mediaanvanus | Keskmine vanus (naine) | Keskmine vanus (mees) |
|---|---|---|---|
| Duaringa | 37.3 yrs | 32.1 yrs | 40 yrs |
| Queensland | 36.8 yrs | 37.5 yrs | 36.1 yrs |
| Austraalia | 37.7 yrs | 38.6 yrs | 36.8 yrs |
Allikad: CIESIN (Center for International Earth Science Information Network)
Duaringa rahvastikutihedus
Rahvastikutihedus: 67,2 / km²
| Asukoht | Rahvastik | ala | Tihedus |
|---|---|---|---|
| Duaringa | 126 | 1,875 km² | 67,2 / km² |
| Queensland | 4,8 million | 1 730 083,5 km² | 2,7 / km² |
| Austraalia | 23,8 million | 7 690 961,5 km² | 3,1 / km² |
Allikad: JRC (European Commission's Joint Research Centre) töötama GHS built-up grid
Duaringa ajalooline ja prognoositud rahvastik
Hinnanguline rahvastik aastast 0 aastani 2100
Allikad:
- JRC (European Commission's Joint Research Centre) töötama GHS built-up grid
- CIESIN (Center for International Earth Science Information Network)
- [Link] Klein Goldewijk, K., Beusen, A., Doelman, J., and Stehfest, E.: Anthropogenic land use estimates for the Holocene – HYDE 3.2, Earth Syst. Sci. Data, 9, 927–953, https://doi.org/10.5194/essd-9-927-2017, 2017.
Inimarengu indeks (HDI)
Eeldatava eluea, hariduse ja elaniku sissetuleku statistiline liitindeks.
Allikas: [Link] Kummu, M., Taka, M. &Guillaume, J. Globaalsed võrgustatud andmestikud sisemajanduse koguprodukti ja inimarengu indeksi kohta perioodil 1990–2015. Sci Data 5, 180004 (2018) doi:10.1038/sdata.2018.4
Duaringa sisemajanduse koguprodukt (SKT)
SKT elaniku kohta, PPP (2017. aasta püsivates rahvusvahelistes dollarites)
| Data | 1990 | 1995 | 2000 | 2005 | 2010 | 2015 | 2020 | 2022 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| SKT elaniku kohta | $20 834 | $23 160 | $27 643 | $32 290 | $30 763 | $38 801 | $31 787 | $32 187 |
| SKT kokku | $5,1 mln | $5,9 mln | $8 mln | $9,7 mln | $9,6 mln | $12,5 mln | $11,1 mln | $11,5 mln |
Allikas: [Link] Kummu, M., Kosonen, M. & Masoumzadeh Sayyar, S. Downscaled gridded global dataset for gross domestic product (GDP) per capita PPP over 1990–2022. Sci Data 12, 178 (2025) doi:10.1038/s41597-025-04487-x
Duaringa CO2 heitkogused
Süsinikdioksiidi (CO2) heide inimese kohta tonnides aastas
| Asukoht | CO2 heitkogused | CO2 emissioon elaniku kohta | CO2 heite intensiivsus |
|---|---|---|---|
| Duaringa | 2,629 tn | 20.86 tn | 1,402.1 tons/km² |
| Queensland | 83,884,578 tn | 17.64 tn | 48.5 tons/km² |
| Austraalia | 401,155,564 tn | 16.88 tn | 52.2 tons/km² |
Allikad: [Link] Moran, D., Kanemoto K; Jiborn, M., Wood, R., Többen, J., and Seto, K.C. (2018) 13 000 linna süsinikuheited. Environmental Research Letters DOI: 10.1088/1748-9326/aac72a
Duaringa CO2 heitkogused
| 2013. aasta CO2 heitkogused (tonni/aastas) | 2,629 tn |
| 2013. aasta CO2 heitkogused (tonni/aastas) inimese kohta | 20.86 tn |
| 2013. aasta CO2 heitkoguste intensiivsus (tonni/km²/aastas) | 1,402.1 tons/km² |
Looduslike ohtude oht
Suhteline risk 10st
| Oht | Riski tase |
|---|---|
| Põud | Kõrge (10) |
| Maavärin | Madal (2) |
* Risk, eriti üleujutuse või maalihke korral, ei pruugi olla kogu piirkonnas.
Allikad:
- Dilley, M., R.S. Chen, U. Deichmann, A.L. Lerner-Lam, M. Arnold, J. Agwe, P. Buys, O. Kjekstad, B. Lyon, and G. Yetman. 2005. Natural Disaster Hotspots: A Global Risk Analysis. Washington, D.C.: World Bank. https://doi.org/10.1596/0-8213-5930-4.
- Center for Hazards and Risk Research - CHRR - Columbia University, Center for International Earth Science Information Network - CIESIN - Columbia University, and International Research Institute for Climate and Society - IRI - Columbia University. 2005. Global Drought Hazard Frequency and Distribution. Palisades, NY: NASA Socioeconomic Data and Applications Center (SEDAC). https://doi.org/10.7927/H4VX0DFT.
- Center for Hazards and Risk Research - CHRR - Columbia University, Center for International Earth Science Information Network - CIESIN - Columbia University. 2005. Global Earthquake Hazard Distribution - Peak Ground Acceleration. Palisades, NY: NASA Socioeconomic Data and Applications Center (SEDAC). https://doi.org/10.7927/H4BZ63ZS.
Meie andmete kohta
Sellel lehel olevad andmed on hinnatud mitmete avalikult kättesaadavate tööriistade ja ressursside abil. Need on esitatud ilma garantiita ja võivad sisaldada ebatäpsusi. Kasutage omal vastutusel.